Praktiline kontrollnimekiri aitab enne kodu üürile andmist üle vaadata ruumid, nähtavad tehnosüsteemid, ohutusseadmed, sisustuse ja dokumendid. Samuti selgub, millal tuleb kaasata pädev spetsialist.
Lühivastus: mida tuleb enne kodu üürile andmist kontrollida?
Enne kodu üürile andmist vaata see kohapeal ruumhaaval üle, kontrollides üldist kasutatavust, kütte- ja veesüsteemi nähtavaid osi, elektriühenduste väliseid kahjustusi, ohutusseadmeid ning akende ja uste seisukorda.
Praktiline kontrollnimekiri on järgmine:
- märgi üles nähtavad kahjustused, niiskusjäljed ja muud kõrvalekalded;
- proovi tavapäraselt kasutatavaid seadmeid ja juhtnuppe;
- jäta küttekolde, korstna ja muude tehnosüsteemide seisundi hindamine vajaduse korral pädevale spetsialistile, sest visuaalne vaatlus ei näita varjatud puudusi;
- kontrolli olemasolevaid ohutusseadmeid ning vaata üle akende ja uste tihendid;
- fikseeri enne võtmete üleandmist vee-, elektri- ja gaasinäidud, võtmete arv ning sisustuse ja tehnika seisukord aktis.
Eesmärk on eristada omaniku tehtav üldvaatus spetsialisti nõudvast kontrollist ja luua dokumenteeritud lähtepunkt kodu üleandmiseks.
1. Tee kõigis ruumides kohapealne üldvaatus
Alusta tervikpildist: käi korter või maja ruumhaaval läbi ning vaata, kas iga ruumi saab kasutada viisil, mida üürnikule kirjeldatakse. Kohapealne ülevaatus aitab hinnata ruumide nähtavat seisukorda paremini kui fotod.
Kasuta igas ruumis sama lihtsat järjekorda:
- vaata üle lagi, seinad ja põrand;
- kontrolli nähtavaid torusid, ühenduskohti ja seadmete ümbrust;
- pane tähele niiskusjälgi, tilkumist, roostet, tahma, sulanud isolatsiooni või ebatavalist lõhna;
- vaata, et nähtavad õhuavad ja restid ei oleks esemete või viimistlusega kinni kaetud;
- märgi puuduse asukoht ja nähtav ulatus kohe kontrollnimekirja.
Kontrolli ka seda, kas ruumi paigutus ja suurus sobivad kavandatud kasutuseks. Vajaduse korral saab kasutuspiirangud, näiteks suitsetamise või lemmikloomadega seotud kokkulepped, hiljem lepingus täpsustada.
Üldvaatuse põhjal ei tasu teha järeldust varjatud konstruktsioonide või tehnosüsteemide korrasoleku kohta. Nähtav kõrvalekalle on põhjus täiendavaks kontrolliks, mitte tehniline diagnoos.
2. Kontrolli kütte- ja veesüsteemi nähtavaid osi
Kütte- ja veesüsteemi omanikuvaatus peaks piirduma nähtavate osade ning tavapärase kasutamise kontrolliga, tehniline seisund tuleb vajaduse korral lasta hinnata pädeval spetsialistil.
Vaata üle radiaatorid, termostaadid, nähtavad torud, ventiilid ja ühenduskohad. Otsi nende ümbrusest tilkumist, niiskusjälgi, roostet või muid muutusi. Termostaadi nupp peaks liikuma sujuvalt ning radiaator peaks seadistuse muutmisele reageerima. Kui radiaator jääb külmaks, kuumeneb pidevalt või soojeneb ebaühtlaselt, vajab põhjus täiendavat hindamist.
Vee kasutamisel jälgi nähtavaid ühenduskohti ja kuula, kas tekib uus või ebatavaline heli. Ära ava süsteemi osi ega hakka vea põhjust oletuse põhjal parandama.
Korstna, lõõride ja põlemisseadmete tehnilist seisundit ei saa hinnata üksnes välise vaatluse põhjal. Tahm, ummistus või konstruktsioonikahjustus võib jääda varjatuks, mistõttu peab konkreetse korstna või küttekolde seisundit hindama vastava pädevusega spetsialist. Sama ettevaatlikult tuleb käsitleda gaasisüsteemiga seotud küsimusi.
Säilita tehtud hoolduste ja spetsialistide kontrollide dokumendid koos objekti muu dokumentatsiooniga.
3. Vaata üle elektriohutus, andurid, aknad ja uksed
Elektriühenduste puhul piirdu nähtava seisukorra vaatlemisega, ohutusseadmete ning akende ja uste juures kontrolli aga nende igapäevast kasutatavust.
Vaata, kas nähtavatel juhtmetel, pistikutel või ühendustel esineb väliseid kahjustusi, sulanud isolatsiooni või ebatavalist lõhna. Ära võta ühendusi lahti ega proovi ise hinnata maandust või elektrisüsteemi tehnilist korrasolekut. Kõrvalekalde korral jäta edasine kontroll pädevale spetsialistile.
Kontrolli suitsuandurite ja teiste kodus olemasolevate ohutusseadmete töökorda. Kui seadmete hoolduse või varasema kontrolli kohta on dokumendid olemas, lisa need objekti ülejäänud dokumentatsiooni hulka.
Küsi abi üürile andmise korraldamisel
Ava ja sulge aknad ning uksed tavapärasel viisil. Vaata üle tihendite nähtav seisukord ja märgi üles kulumine või kahjustused. Kulunud tihendite vahetamine aitab vähendada soojakadu ja ennetada nendega seotud niiskusprobleeme.
See etapp annab ülevaate nähtavatest puudustest ja igapäevasest kasutatavusest. See ei asenda elektrisüsteemi, maanduse, gaasiseadmete ega muude tehniliste lahenduste professionaalset kontrolli.
4. Fikseeri sisustus, tehnika, näidud ja võtmed
Üleandmise-vastuvõtmise akt peab kirjeldama kodu seisukorda võtmete üleandmise hetkel nii konkreetselt, et mõlemad pooled mõistaksid lähteolukorda ühtemoodi.
Koosta üleantava mööbli, kodutehnika ja muu sisustuse nimekiri. Lisa iga eseme juurde lühike seisukorra märkus, näiteks „töökorras, vasakul küljel kriimustus” või „lauaplaadil nähtav veekahjustus”. Üldine märge „heas korras” ei erista olemasolevat kulumist hiljem tekkinud kahjustusest.
Märgi akti:
- vee-, elektri- ja gaasinäidud, kui vastavad näidikud on objektil olemas;
- üleantud võtmete arv ja vajaduse korral nende otstarve;
- ruumide ning sisustuse teadaolevad kahjustused ja kasutamist mõjutavad puudused;
- üleantud mööbel ja tehnika koos seisukorra märkustega.
Näidud, võtmed ning sisustuse ja tehnika seisukord kuuluvad üleandmise-vastuvõtmise akti põhiteabe hulka. Akt muudab varasema funktsionaalsuse kontrolli tõendatavaks lähteolukorraks, mitte pelgalt omaniku isiklikuks märkmeleheks.
Enne allkirjastamist käige kirjeldus koos läbi. Kui mõni seade ei tööta, ese on kahjustatud või ruumis esineb teadaolev puudus, kirjutage see akti arusaadavalt ja konkreetse asukohaga.
5. Seo kontrolli tulemused kirjaliku üürilepinguga
Kirjalik üürileping peab olema kooskõlas üleandmise akti ja kontrolli käigus tuvastatud seisukorraga, et tehniline ülevaatus ning poolte kokkulepped moodustaksid ühe terviku.
Kajasta lepingus objekti seisukord, kulude jaotus ning poolte kokkulepped. Kirjalik vorm aitab vaidluse korral tuvastada, millistes tingimustes kokku lepiti, ning lepingusse saab märkida ka ruumide seisukorra ja olulised puudused. Teadaolevat puudust ei tasu jätta üksnes suulise vestluse tasemele.
Vajaduse korral täpsusta ka kodu kasutamise tingimused, näiteks lemmikloomade pidamise või suitsetamisega seotud kokkulepped. Kontrolli enne allkirjastamist, et leping ja üleandmise akt ei kirjeldaks sama seadet, ruumi või puudust erinevalt.
Kodu funktsionaalsuse kontroll ja üürniku taustakontroll on eri tegevused. Esimene puudutab objekti seisukorda, teine kandidaadi sobivuse hindamist. Taustakontrollis võib küsida ainult lepingu sõlmimiseks vajalikku teavet ning kandidaadile tuleb selgitada, mida kontrollitakse ja mis eesmärgil. Lepingu mittesõlminud kandidaatide andmeid ei tohi säilitada.
Millal kaasata spetsialist või üürile andmise teenus?
Pädev spetsialist tuleb kaasata siis, kui vaja on hinnata korstna, põlemisseadme, gaasisüsteemi või elektriühenduste tehnilist seisundit või kui üldvaatusel ilmneb kahjustuse tunnuseid.
Korstna ja lõõride seisundit ei saa kindlaks teha üksnes välise vaatlusega, sest ummistus või konstruktsioonikahjustus võib jääda varjatuks. Konkreetse korstna või küttekolde tehnilise hinnangu peab andma vastava pädevusega spetsialist. Sama põhimõte kehtib siis, kui elektri- või gaasisüsteemi kontroll eeldaks ühenduste avamist, mõõtmist või tehnilist ekspertiisi.
Üürile andmise korraldamine on teine roll. Korraldame Pavel Fedorenko ehk Maakler Tallinnas nime all üürile andmist Tallinnas ja Harjumaal. Teenus hõlmab üürnike kontrollimist ja lepingu vormistamist. See ei asenda kodu tehnilise seisundi ekspertiisi, mille jaoks tuleb valida asjaomase pädevusega spetsialist.
Kui soovid abi üürile andmise korraldamise, kandidaadi kontrollimise või lepingu vormistamisega, küsi meilt sobivate valikute kohta.